On maikuu lõpp Tallinnas (ja ka igal pool mujal) ning avanev pilt on ikka aastast aastasse sama - laigud põsesarnadel, otsmikul, ninal. Talve jooksul heledamaks ühtlustunud päikeselaigud, mis jälle teravnema hakkavad. Vanad tedretähed, mis aastatega tumenevad. Õrn melasma vari ülahuule kohal.
Kui sa oled ilu- või terviseteemalist meediat ( tava-, sots,- või influencer-) jälginud kasvõi pisteliselt, oled SPF-i sõnumit kuulnud kindlasti kümneid kordi. Tõenäoliselt nõustud sa sellega. Ja tõenäoliselt lähed sa enamikel hommikutel kodust välja ilma päikesekaitsekreemita.
See blogipostitus räägib lõhest teadmise ja tegemise vahel. Eesmärk ei ole jagada õpetussõnu - neid on ilumaailmas küllaga. See on kirjutis sellest, mis pigmendilaigud tegelikult on, miks nad ilmuvad ka neile, kes arvavad, et nad ei vaja kaitset ning mida saab teha, kui nad juba olemas on.
Pigmendilaik on tagajärg, mitte lihtsalt "plekk"
Hüperpigmentatsioon on sinu naha "mälestus" varasematest kahjustustest. Melaniin - pigment, mis annab nahale tooni - toodetakse spetsiaalsete rakkude, melanotsüütide, poolt kaitsereaktsioonina. Kui UV-kiirgus jõuab nahale, aktiveeruvad melanotsüüdid ja toodavad rohkem melaniini, et see neelaks energia enne, kui see jõuab kahjustada DNA-d sügavamates kihtides. Pruun täpp, mida sa peeglist näed, on selle kaitsereaktsiooni nähtav jälg.
Kolm kõige enamlevinumat pigmendilaikude tüüpi:
- "Päikeselaigud"(solar lentigines, ka maksaplekk, vanaduseplekk) - lamedad pruunid laigud kumulatiivsest UV-mõjust. Ilmuvad enamasti vanemas eas.
- Põletikujärgne hüperpigmentatsioon ehk PIH - tumedamad laigud, mis jäävad pärast vistrikke, aknet, ekseemi, kriimustust või muud naha põletikku, mis võib melanotsüüdid käivitada.
- Melasma - suuremad ja häguse piiriga laigud, sageli sümmeetrilised - esineb sagedamini põskedel, otsmikul või ülahuulel. Tugevalt seotud hormonaalsete muutustega (rasedus, kontratseptiivid, hormoonravi) koos UV-mõjuga.
Neid kolme ühendab üks asi: UV-kiirgus on peaaegu igal korral kas põhjus või võimendaja.
Miks siis ikkagi kohtab pigmendilaike nii tihti?
Tavaline muster on selline: inimene mõistab päikesekaitse tähtsust, nõustub põhimõttega, aga siis põrkab kokku igapäevaste vastuargumentidega, mis vaikselt võidavad.
Vaatame mõned levinud vastuargumendid ükshaaval üle:
"Aga ma ei käi ju rannas päevitamas."
Ei peagi käima. Piisab, kui kaitsmata nahk saab päikesekiirgust erinevatel ajahetkedel ning see kahju koguneb - kontorisse kõndides, autoga sõites, akna juures istudes, lõunal väljas süües. UVA-kiirgus, mis on pigmendi ja naha vananemisega kõige tugevamalt seotud, jõuab maapinnale ka läbi pilvede; hinnanguliselt kuni 80 protsenti UV-st suudab pilvkatte läbida. UVA tuleb läbi ka tavalisest aknaklaasist, mida UVB ei suuda. Päikeselisel päeval autoroolis istudes saad UVA-kiirgust, töölaua taga akna kõrval istudes lausa pikki tunde järjest.
"Aga ma tahan natuke jumet - talvel olen ju näost nii kahvatu/hall/valge."
See on kultuuriliselt kõige raskem argument, aga teaduslikult samas kõige lihtsam. Pruuniks muutumine on naha hädasignaal. Värvimuutus on melaniin, mida toodetakse sellepärast, et DNA-kahjustus on juba toimunud - dermatoloogia on selles küsimuses olnud aastakümneid järjekindel. Päikesest ei tule päevitust, mis ei oleks ühtlasi kahjustus.
Kui sa tahad päevitunud jumet, on kõige turvalisem kasutada isepruunistavaid või toonivaid tooteid - need on ainus "päevitus", mis nahka ei kahjusta.
"Aga SPF-iga ei saa ju pruuniks."
Osaliselt tõsi, enamasti eksitav. SPF vähendab UV-kiirguse kogust, mis nahale jõuab, aga ükski SPF ei blokeeri seda täielikult - isegi SPF 50 laseb läbi umbes 2% UVB-d. Kasutades järjepidevalt SPF-i saad sa suve jooksul ikka nahale kerge päevitunud tooni, lihtsalt aeglasemalt ja vähema nahakahjustuse hinnaga. Õige küsimus ei peaks olema mitte "kuidas saada pruuniks juuniks", vaid "kas ma tahan augustis olla paar tooni heledam või viie aasta pärast melasmaga maadelda".
"Linnas pole ju vaja."
UV ei tee vahet, kas oled Pärnu rannas või Roosikrantsi tänaval. UV-indeks ulatub Tallinnas juunis ja juulis regulaarselt 5-ni ja selgetel keskpäevatundidel võib tõusta 6-7-ni (ja ka kõrgemale) - Maailma Terviseorganisatsioon klassifitseerib selle vahemiku keskmiseks kuni kõrgeks. Eesti põhjapoolset laiuskraadi tasakaalustavad väga pikad suvepäevad, mis tähendab, et päevane kumulatiivne UV-mõju võib hooaja jooksul olla võrreldav Kesk- või Lõuna-Euroopaga.
"Mis ma kontorisse minnes sellest ikka näkku panen."
Kaks vastust. Esiteks: enamus inimesi ei lähe koduuksest otse maa-alusesse parklasse ja siis akendeta kontorisse. Teiseks: isegi minimaalse UV-mõju puhul on kasvavalt tõendeid, et nähtav valgus - eriti päikesest pärinev kõrge energiaga nähtav valgus - võib pigmentatsioonile kaasa aidata, eriti nahas, mis on niigi melasmale kalduv. Tõendid on hetkel tugevaimad tumedamate nahatüüpide puhul, kuid uuringud laienevad kogu spektril.
Mida pigmendilaigud sinu naha kohta ütlevad?
- Hajus, väikeste päikeselaikude muster põsesarnadel ja/või ninal tähendab tavaliselt aastaid juhuslikku UV-mõju, enamasti kogemata.
- Suuremad, sümmeetrilised, häguste piiridega laigud ülahuulel, põsedel või otsmikul - eriti kui need ilmusid raseduse ajal või järel, hormoonravi alustades või kontratseptiivide alustamise järel - viitavad melasmale. Melasma on teistest vormidest nö kangekaelsem, sest sellel on UV-le lisaks hormonaalne käivitaja, ja ainult ühe neist kahest ravimine probleemi enamasti ei lahenda.
- Tumedamad jäljed seal, kus oli kas vistrik, ekseem või kraapisid naha katki - see on PIH. Sellised laigud võivad mõne kuuga ise tuhmuma, aga sel ajal saadud UV-kiirgus pikendab kindlasti tumedate laikude hajumist.
Aus tõlgendus: pigmendilaigud räägivad sulle, et kumulatiivne UV-mõju nahale on suurem kui see, mida tema kaitsemehhanismid suudavad neutraliseerida.
Mida sa tegelikult teha saad?
Teadus annab siis päris selged vastused:
- Ennetus on palju efektiivsem kui ravi.
Kui pigment on juba sügavamatesse nahakihtidesse ladestunud, on selle eemaldamine aeglane, sageli osaline ja ta kipub tagasi tulema. Ajakirjas "Annals of Internal Medicine" (Hughes jt, 2013) avaldatud uuringus võrreldi 4,5 a vältel 2 gruppi - igapäevaselt laia spektriga SPF-i kasutajad versus vajaduspõhised kasutajad Queenslandi piirkonnas. Igapäevase kasutusega grupp ei näidanud uuringu vältel mõõdetavat naha vananemise progressiooni; vajaduspõhise kasutuse grupil progressioon oli. See on kõige selgem tõend, mis meil on sellest, et mis nahka pikemas perspektiivis kaitseb, ei ole täiuslik SPF vaid igapäevane SPF.
- Lai spekter on tähtsam kui SPF-number.
SPF mõõdab UVB-kaitset. UVA - peamine pigmendilaikude ja pikaajalise naha vananemise mootor - on kaetud "broad spectrum" märgistuse või PA-reitinguga. SPF 30 lai spekter, mida sa kasutad iga hommik, töötab paremini kui SPF 50, mida sa määrid kaks korda suve jooksul.
- Juba olemasoleva pigmentatsiooni korral on tõendatult kõige tugevama lokaalse toimega koostisosad järgmised:
- Vitamiin C (L-askorbiinhape) - pidurdab türosinaasi, ensüümi, mida melanotsüüdid kasutavad melaniini tootmiseks.
- Niatsiinamiid - vähendab melaniini ülekannet melanotsüütidest naha pinnarakkudele.
- Retinoidid - kiirendavad rakkude uuenemist ja on kliinilistes uuringutes korduvalt näidanud pigmentide heledustamist.
- Aselailihape ja traneksaamhape - mõlemal kasvav tõendusbaas, eriti melasma puhul.
- Alfa-arbutiin ja lagritsajuure ekstrakt -väiksema, kuid reaalse mõjuga pinnal olevatele pigmendilaikudele.
Oluline on meeles pidada, et mitte ükski neist ei anna tulemusi üleöö. Erinevad kliinilised uuringud peale kantavate pigmendilaike hooldavate vahendite kohta näitavad mõõdetavat muutust 8 kuni 12 nädala järjepideva kasutamise järel. Päikesekaitsekreem selle ajaakna jooksul ei ole valikuline - ilma selleta sa ravid ja kahjustad paralleelselt.
Tõsiste pigmendilaikude puhul, eriti melasma korral, on olemas ka erinevad ilukliinikutes pakutavad lahendused - keemilised koorimised, teatud laser-meetodid, ka retseptiravimid (kreemid), aga nende sobivust tuleks kindlasti arutada dermatoloogiga, mitte kodus katsetada - rakendades vale hooldust, võib pigmendilaikude ning naha üldist seisundit hoopis halvemaks muuta.
Üks mõte lõpetuseks
Kui sa loed seda postitust suve alguses, ei ole kõige kasulikum asi, mida sa sel nädalal teha saad, tegelemine sinu olemasolevate pigmendilaikudega. See on SPF, mida sa täna kandma hakkad. Mitte ideaalne toode. Mitte kõige trendikam. See, mida sa järjepidevalt iga hommik kannad kuni septembri lõpuni (ideaalis aastaringselt)
Juba olemasolevatele pigmendilaikudele anna aega ning järjepidevat hoolt koostiste näol, mis tõendaltult tulemust toovad. Puracosa valikust on sobivad tooted kas Odeni säraseerum, mis ühendab taimse bio-retinooli astelpaju ja kibuvitsaga või Chatelier Bright Complexion piimhappe, kibuvitsaõli ja C-vitamiiniga - aga olenemata sellest, millise toote valite, on põhimõte sama: ennetamine on kõige olulisem, sest see on kordi lihtsam, kui tagajärgedega tegelemine.
Nahk, mis sul on viie aasta pärast, on enamasti see nahk, mida sa sel suvel kaitsed.